Mis on IoT?

Mis on IoT?

IoT on lühend ingliskeelsest väljendist Interet of Things ehk eesti keeles – asjade internet ehk värkvõrk. Peamiselt tähendab see seda, et misiganes asjad võivad olla internetti ühendatud. Tänased peamised mobiilsidevõrgu standardid 2G, 3G ja 4G võimaldavad asjade internetti juba aastaid. Samuti on saanud asju internetti ühendada aegade algusest juhtmeid pidi. Nutikad käekellad, autod, külmkapid ja isegi köögimööbel pole ju enam midagi revolutsioonilist. Revolutsioon tekib 5G mobiilsidevõrgu arenemisega, mis võimaldab võrku ühendada senisest tuhandeid kordi rohkem asju, senisest oluliselt suurema andmemahuvahetuse, kiiruse ja andmeside olematu viitajaga. 5G võrk võimaldab ka asjade omavahelist suhtlust, mida ei võimalda 4G võrk. Teise olulise suunana 5G ja asjade interneti levikul on võrgu disain, mis on tehtud spetsiaalselt pikka aku eluiga silmas pidades. Nii on näiteks teatud juhtudel võimalik sensoril patareide abil kuni 10 aastat oma mõõtetulemusi internetti edastada. Piltikult öeldes tähendab see seda, et asjade internet aastal 2035 viib meid täisdigitaliseeritud maailma, kus auto suhtleb teise autoga, külmkapp suhtleb e-poega jms. See on maailm, mis vabastab inimese aega mõttetutest tegevustest, mis täna lihtsalt peavad tehtud saama.

Mõned näited asjade internetist täna ja tulevikus

Tänaval võib asjade internetti enim kohata näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas

Tervishoius võimaldavad asjade internet ja 5G hüppelist arengut, eriti patsiendi info kättesaadavuse asjus. Juba praegu on mitmetes maailma haiglates kasutusel „nutikad voodid“, mis tuvastavad, kas patsient lamab või tõuseb voodist püsti. 5G arenguga saaks integreerida värkvõrku näiteks biosensorid, mis annaksid ilma perearsti nägemata info patsiendi tervislikust seisundist. See omakorda võimaldaks patsientidel minna varem kodusele ravile ning olla kaug-järelevalve all.

Äris saab tänu asjade internetile luua täiesti uusi tulu genereerivaid mudelid, näiteks täisautomatiseeritud kaupluseid, kaugjuhtimisel töötavaid rasketööstusmasinaid või täisautomatiseeritud farme. Asjade internet on muutmas äri kahte põhisuunda: esiteks ettevõtte enda sisemine juhimist (ennekõike andmete kasutamist ning selle alusel oma töö (automaatset) korraldamist) ning teiseks ettevõtete poolt pakutavate teenuste ja kaupade üha suuremat digitaliseeritust – see tähendab, et üha suurem osa on neist asjade internetiga ise omakorda ühendatud ning sellevõrra targemad ja kasulikumad, kui nende ühenduseta konkurendid.

Kodus saab internetti lülitada näiteks sissepääsusüsteemid, temperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimise, köögi aparatuurid, meelelahutusseadmed – sisuliselt saaks 5G IoT-ga kontrollida kogu kodu ühelt digiekraanilt.

IoT Eestis

Tegelikult on IoT Eestis olnud juba väga kaua

Seni on see olnud pigem ettevõtete tööriist tööde paremaks korraldamiseks läbi oma masinapargi jälgimise. Kõige suurem IoT projekt Eestis on siiamaani olnud 2017. aasta alguseks valminud elektri arvestite kaug-lugemine, millega automatiseeriti 630 000st elektriarvestist näitude edastamine.

Loe lähemalt:digitark.ee/telia-ja-kaariku-spordibaas-hakkavad-koos-arendama-terviseandmete-analuusi-tulevikutehnoloogiaid/

Telia on olnud osaline sisuliselt kõigis suuremates Eesti IoT projektides põhiliselt läbi ühenduste lahenduste pakkumise. Lisaks sellele on võetud ette mitmeid uusi väljakutseid, näiteks on Telia arendamas IoT projekti Kääriku spordibaasis koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Olümpiakomiteega. Eesmärk on luua maailma parim spordibaas, kus on parimad vahendid sportlaste terviseandmete reaalajas kogumiseks ja analüüsiks.

Töös on ka Tartu SmartEnCity projekt, mille käigus renoveeritakse ja ühendatakse asjade interneti tehnoloogiaga 22 kortermaja koos neid ümbritseva keskkonnaga. Nii hakkavad laekuma reaalajas erinevad andmed alates elektripaneelidest majade katustel, majade küttevajadusest, ventilatsioonist ning muude ressursside kasutamisest, mille alusel omakorda juhitakse nende vajaduste täitmist.

Samuti avati aadressil Ülikooli 17 Eesti ja Baltimaade ainulaadne värkvõrgu labor, mille eesmärgiks on arendada arvutiteaduse instituudi tudengite õpikeskkonda ja -võimalusi ning soodustada teadus- ja arendustööle toetuvate uute äriideede loomist. Tegemist on näitliku nutika kodu ja kontori keskkonnaga, mis sündis Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös. Laboris kasutatakse seadmete võrku, mis sisaldab elektroonikat, tarkvara, sensoreid ja võrgu ühendust. Seadmed koguvad ja vahetavad omavahel andmeid, mis võimaldab olukorra, kus seadmed oskavad ise teatud olukorras käituda ehk olla nutikad.
Loe lähemalt:telia.ee/et/ari/muud-teenused/iot

Eestis on olemas ka esimene nutitänav – see on Kalaranna tänav Tallinnas. Tänaval jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja isegi prügikastide täituvust. Jälgimisinfo on reaalajas kättesaadav siit: www.eliko.ee/smartstreet

Turvalisus

Mida rohkem on asju internetis, seda olulisem on terviklik turvalisuse disain läbi kogu lahenduse

Puudulik turvalisus, turvaaukude lappimise keerukus ja kasutaja vähene turvateadlikkus võimaldavad küberkurjategijatel hõlpsasti IoT turvariske ära kasutada. Kuidas? Turvaauke ära kasutades saab näiteks korraldada ründeid teiste süsteemide vastu, saata meiliga pahavara, rämpsposti, varastada isikuandmeid või mõjutada füüsilist turvalisust. IoT toob turvalisuse maailma sisse uued ründamise sihtmärgid, palju uusi tootjaid, kes alles on IT turva teekonna alguses ning potentsiaalselt liiguvad IoT-ga turvariskid küber-maailmast füüsilisse kui rünnatakse edukat näiteks liiklusvahendeid.

Turvalisuse riskid:
  • Tootjapoolne parool on jäänud muutmata – kõik vaikimisi paroolid tuleb seadme soetamisel ära muuta, lisaks paroolile peab seadmeid kaitsma tulemüüriga.
  • Ebaturvaliste traadita võrkude kasutamine – niisuguseid võrke võidakse kasutada automaatikaseadmetes, näiteks turvasüsteemide, garaažiuste, termostaatide ja valgustuse puhul. Kurjategijad saavad endale jõuga võtta administraatoriõigused ja selle kaudu jälgida kasutajate harjumusi, võrguliiklust, isegi sisse/välja lülitada turvasüsteeme, salvestada heli, pilti ja kasutajate isikuandmeid.
  • Eestis on ette tulnud juhtumeid, kus mobiilivõrgus töötava WiFi ruuteri tehaseparool on jäänud muutmata ja selle kaudu on tekitatud omanikule mitmete tuhandete eurode ulatuses kahju.
  • Rämpsposti ei saadeta ainult süle- ja lauaarvutitest ning nutitelefonidest, vaid ka kodustest võrguseadmetest. Näiteks multimeediakeskustest, teleritest jm. Juhul kui seadmed ei ole kaitstud, siis võib tekkida probleemne olukord, kus seade saadab omaniku teadmata välja tuhandete kaupa rämpsposti (allikas: Riigi Infosüsteemid).